Elu kiire ja õppimist üle pea. Selline on mu elu juba viimased kuu aega olnud. Ronja tuleb õnneks kohe Eestisse pärast kolme kuust trippi Itaalias tagasi.
Olen enda aja osavalt igasugust õppimist täis pannud, esmaspäeviti käin loodusmajas, kus on päris tore. Kõige meeldejäävam tund on arvatavasti too kord, kui lahkasime lindu. Ma parem detailidesse ei lasku, aga mulle meeldis.
Panin end ka kirja teaduskooli inimese anatoomia ja füsioloogia kursusele. Esimene kontroltöö on ära olnud ja peab mainima, et peab palju õppima, aga saan ikka väga palju targemaks. Juhtus nii, et lähen veel ajaloo-, bioloogia-, geograafia- ja võibolla ka matemaatikaolümpiaadile
Vahepeal sai ka klassivanemaks saadud ja tundub, nagu kõik asjad, mida keegi peaks meie klassis tegema, langevad minu kaela. Kuid kas tõesti pean mina kõik asjad klassiõhtu jaoks välja mõtlema?
Klassiõhtust rääkides, minu tegutsemisel toimubki meil üle kahe aasta klassiõhtu, eks vaatame, mis välja tuleb.
Sellel aastal seda jõulutunnet peaaegu üldsegi ei ole. Koolis pole väga seda jõulumeeleolu, mis tavaliselt alati ennem jõuluvaheaega on.
Ma loodan, et kooli viimased päevad lähevad normaalselt ja ma võin rahulikult jõule maale nautima minna.
-P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar