teisipäev, 11. märts 2014

Fire

Inimesed küsivad kogu aeg minult, miks ma koolis olen kogu aeg nii masenduses, kuulan muusikat ja ei taha väga kellegagi rääkida. Esiteks, kool on kogu oma olemuselt masendav. Mitte et ma ei tahaks õppida, aga inimesed juba selle ümber ei ole väga sellised, kellega sa tahaksid kogu aeg rääkida. Näiteks täna enne kehalise kasvatust riietusruumis olid enne meid väikesed tüdrukud ja nad sõimasid meil näo lihtsalt täis nung väikesed poisid jooksid seal ümber ning ütlesid enda arvates väga naljakaid väljendeid. Milliseks noored lapsed küll muutunud on?

Teiseks, kogu aeg samade inimeste ümber olles saavad jututeemad lõpuks otsa. Lõpuks hakkad nautima neid hetki, kus oled muusikaga ainult kahekesi, välismaailmast eraldatud.

Suurepärane näide sellest, et koolis on raske kogu aeg happy olla. Täna oli kool väga väsitav (iga tund oli põhimõtteliselt hindeline tegevus) ja mina jälle kuulasin vahetundides kogu aeg muusikat, aga koju jõudes läks tuju järsku nii heaks, et jällegi suutsin oma tuppa minnes pool vett maha ajada, kuna mina ilmselgelt tantsisin veeklaas käes...

-P

pühapäev, 9. märts 2014

Two doors

Oh, seda elu. Tundub, et nüüd on see hull aeg möödas, kus olümpiaadidel käidud ning crazy õppimine läbi. Umbes viimase kuu ajaga on elu palju lõbusamaks muutunud, kuna loodusringi tulid uued inimesed. Loodusmaja laagrid - need on parimad.

See talv jäi kuidagi väga lühikeseks ja soojaks ning seetõttu ei saanud pidada külmapühasid ning selleaastane murdmasuusatamine jäi üldsegi ära. Kuid kuna midagi ei olnud enne teha, sai siis esimene rattasõit sel aasta tehtud.

Teaduskooli osa pealt on elu kindlasti helgemaks läinud. Kursuse juht rääkis saladuskatte all, et nüüd tuleb kõige kergem osa kursuse peale kokku ning peale selle ongi veel vaid üks kontroltöö jäänud.

Thirty Seconds To Mars-i kontsert on jõudnud väga lähedale. Peaaegu käega katsutav. Ning loomulikult on alla kuu troonidemänguni. Elu muutub aina paremaks ja paremaks. Ega see vaheaegki kaugel pole. Kuid seda koolimasendust on nii palju, et on raske uskuda, kas nädalast ainult piisab.

-P

neljapäev, 12. detsember 2013

Atlas

Elu kiire ja õppimist üle pea. Selline on mu elu juba viimased kuu aega olnud. Ronja tuleb õnneks kohe Eestisse pärast kolme kuust trippi Itaalias tagasi.

Olen enda aja osavalt igasugust õppimist täis pannud, esmaspäeviti käin loodusmajas, kus on päris tore. Kõige meeldejäävam tund on arvatavasti too kord, kui lahkasime lindu. Ma parem detailidesse ei lasku, aga mulle meeldis.

Panin end ka kirja teaduskooli inimese anatoomia ja füsioloogia kursusele. Esimene kontroltöö on ära olnud ja peab mainima, et peab palju õppima, aga saan ikka väga palju targemaks. Juhtus nii, et lähen veel ajaloo-, bioloogia-, geograafia- ja võibolla ka matemaatikaolümpiaadile

Vahepeal sai ka klassivanemaks saadud ja tundub, nagu kõik asjad, mida keegi peaks meie klassis tegema, langevad minu kaela. Kuid kas tõesti pean mina kõik asjad klassiõhtu jaoks välja mõtlema?

Klassiõhtust rääkides, minu tegutsemisel toimubki meil üle kahe aasta klassiõhtu, eks vaatame, mis välja tuleb.

Sellel aastal seda jõulutunnet peaaegu üldsegi ei ole. Koolis pole väga seda jõulumeeleolu, mis tavaliselt alati ennem jõuluvaheaega on.

Ma loodan, et kooli viimased päevad lähevad normaalselt ja ma võin rahulikult jõule maale nautima minna.

-P

teisipäev, 24. september 2013

Ida-Virumaa preemiareis

Sai siis sellel nädalavahetusel (reede-laupäev) käidud bioloogia ja geograafia olümpiaadi preemiareisil käidud. Käisime Ida-Virumaal paljudes kohtades, kus meie põhiteemaks olid keskkonnamõjud. Ööbisime Saka mõisas, kus kõik oli väga uhke. Meeri tore inimene suutis mu telefoni maha kukutada ja nüüd seal suur kriim keskel :)

Laupäeval käisime Narvas, taaskord käisin narva linnuses, seekord oli seal ikka päris igav. Tegime palju peatusi ja lõpuks kaheksa paiku jõudsin koju.

Nägin oma kunagist lasteaiakaaslast Joosepit ka seal. Üldkokkuvõttes oli seal väga lahe ja meil oli ka super giid, kes oskas iga asja kohta midagi rääkida.

-P

kolmapäev, 18. september 2013

Roosi

Suvi on läbi ja kool on suure tuhinaga alganud. Õpetajad kuhjavad kodutöödega meid üle. Viimasel nädalal on mu elu kuidagi eriti kiireks läinud. Käisin loodusmajas loodus- ja keskkonnauuringute tunnis Meeriga.

Kuidagimoodi suutsin sattuda ka teaduskooli inimese anatoomia ja füsioloogia kursusele. Ei tea küll kuidas see juhtus :)

Nädalavahetusel lähen koos Meeri ja Mariga mingisugusele bioloogia värgile kuhugile Ida-Virumaal. Pühapäeval on ka Ronja sünnipäev ja siis ta läheb ära kolmeks kuuks Itaaliasse ja tuleb alles jõulude paiku tagasi.

Aga suursündmus on see, et me saime endale koera. Ta küll pole väikene, vaid juba suur viiekuune labradori ja kaukaasia lambakoera segu. Ma kardan, et hellitasin ta ära, sest lebasin Roosiga pool tundi maas ja paitasin teda.

Kui pühapäeval hilja õhtul maalt ära läksin ei tahtnud üldsegi Roosit maale jätta, vaid kaasa võtta :D

-P